17. november
UNGARI PÜHA ELISABETH, ORDUÕDE
1207-1231
Kanonioseeriti 1235 paavst Gregorius IX poolt
KOLLEKT
Püha Jumal, kes Sa õndsat Elisabethi
vaestes inimestes Kristust nägema ja austama õpetasid,
lase meil tema eestkostel
viletsaid ja vaevatuid armastusega teenida
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.
Nelja-aastane Elisabeth, Ungari kuninga Andras II tütar viidi kodust Tüüringi markkrahvi Herman I õukona, kus teda kasvatati Ludwigi (hilisem Ludwig IV Püha) kihlatuna. Kümme aastat oli ta väga õnnelikus armastusabielus. Ta elas koos mehe, kahe tütre ja pojaga Wartburgi lossis Eisenachis, ehitas haiglaid, hoolitses puudustkannatajate ja orbude eest.
Koos Friedrich II-ga risitisõtta läinud Ludwig IV suri Otranos 1227 katku. Pärast mehe kaotust tabas Elisabethi ka kodu kaotus - mehevend ajas ta Wartburgist minema, süüdistades raharaiskamises heategevusele. Temalt võeti lapsed ja anti ühe askeetliku preestri hoolde. 1228. aastal astus Elisabeth frantsisklaste ordusse ning teda peetakse ordu üheks suuremaks pühakuks. Elisabeth hooldas haigeid, õmbles vaestele riideid ja käis isegi kalal, et oma hoolealuseid toita. Füüsiliselt oli ta niivõrd kurnatud, et suri 24-aastasena. 1235. aastal kuulutas paavst Gregorius IX Elisabethi pühakuks ja järgmisel aastal viidi ta põrm Marburgi Püha Elisabethi Kirikusse. See oli populaarne palverännakupaik kuni 1539. aastani, mil luterlasest fanaatik Philip Hessest selle likvideeris.
Elisabethi ennastohverdav elu äratas imetlust kogu maailmas ja tema kohta on palju legende. Kord südatalvel läinud ta lossist välja, kaasas põlletäis toitu vaeste jaoks. Teel kohtas ta juhuslikult oma abikaasat, kes küsis, mis tal põlle sees on. Kui ta Elisabethi põlle sissse vaatas, oli see täis roose ning kui mees kummardus teda suudlema, nägi ta oma naise nägu taevalikult kiirgamas. Üks teine legend jutustab, et kord kohtas Elisabeth pidalitõbist, kelle ta enda juurde koju viis ning oma voodisse magama pani. Kui tema abikaasa koju saabus, süüdistas ämm Elisabethi selles, et ta jagab voodit räpase võõraga. Kuid Jumal avas Ludwigi silmad ning ta nägi pidalitõbise asemel ristilöödud Kristuse kuju.
Elisabeth on pagarite, kerjuste, halastajaõdede, pitsikudujate ja heategevusühingute kaitsepühak. Temalt palutakse abi hambavalu puhul.
Allikad: George Ferguson Märgid ja sümbolid kristlikus kunstis; "Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid". Koostanud Kristi Tarand
Kanonioseeriti 1235 paavst Gregorius IX poolt
KOLLEKT
Püha Jumal, kes Sa õndsat Elisabethi
vaestes inimestes Kristust nägema ja austama õpetasid,
lase meil tema eestkostel
viletsaid ja vaevatuid armastusega teenida
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.
Nelja-aastane Elisabeth, Ungari kuninga Andras II tütar viidi kodust Tüüringi markkrahvi Herman I õukona, kus teda kasvatati Ludwigi (hilisem Ludwig IV Püha) kihlatuna. Kümme aastat oli ta väga õnnelikus armastusabielus. Ta elas koos mehe, kahe tütre ja pojaga Wartburgi lossis Eisenachis, ehitas haiglaid, hoolitses puudustkannatajate ja orbude eest.
Koos Friedrich II-ga risitisõtta läinud Ludwig IV suri Otranos 1227 katku. Pärast mehe kaotust tabas Elisabethi ka kodu kaotus - mehevend ajas ta Wartburgist minema, süüdistades raharaiskamises heategevusele. Temalt võeti lapsed ja anti ühe askeetliku preestri hoolde. 1228. aastal astus Elisabeth frantsisklaste ordusse ning teda peetakse ordu üheks suuremaks pühakuks. Elisabeth hooldas haigeid, õmbles vaestele riideid ja käis isegi kalal, et oma hoolealuseid toita. Füüsiliselt oli ta niivõrd kurnatud, et suri 24-aastasena. 1235. aastal kuulutas paavst Gregorius IX Elisabethi pühakuks ja järgmisel aastal viidi ta põrm Marburgi Püha Elisabethi Kirikusse. See oli populaarne palverännakupaik kuni 1539. aastani, mil luterlasest fanaatik Philip Hessest selle likvideeris.
Elisabethi ennastohverdav elu äratas imetlust kogu maailmas ja tema kohta on palju legende. Kord südatalvel läinud ta lossist välja, kaasas põlletäis toitu vaeste jaoks. Teel kohtas ta juhuslikult oma abikaasat, kes küsis, mis tal põlle sees on. Kui ta Elisabethi põlle sissse vaatas, oli see täis roose ning kui mees kummardus teda suudlema, nägi ta oma naise nägu taevalikult kiirgamas. Üks teine legend jutustab, et kord kohtas Elisabeth pidalitõbist, kelle ta enda juurde koju viis ning oma voodisse magama pani. Kui tema abikaasa koju saabus, süüdistas ämm Elisabethi selles, et ta jagab voodit räpase võõraga. Kuid Jumal avas Ludwigi silmad ning ta nägi pidalitõbise asemel ristilöödud Kristuse kuju.
Elisabeth on pagarite, kerjuste, halastajaõdede, pitsikudujate ja heategevusühingute kaitsepühak. Temalt palutakse abi hambavalu puhul.
Allikad: George Ferguson Märgid ja sümbolid kristlikus kunstis; "Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid". Koostanud Kristi Tarand