Piiskopi läkitus Eesti katoliiklastele Usuaasta alguse puhul
Armsad vennad ja õed!
11.
oktoobril algab Püha Isa paavst Benedictus XVI poolt välja kuulutatud
Usuaasta. See on eriline õnnistuste ja vaimse uuenemise aeg kõikide
katoliiklaste jaoks üle terve maailma, mis langeb kokku Vatikani II
Kirikukogu alguse 50. aastapäevaga. Praeguse kirjaga ma sooviksin koos
teiega veidi mõtiskleda, armasad vennad ja õed, kus olen valinud oma
mõtiskluse lähtepunktiks Püha Luuka Evangeeliumi järgi Püha Neitsi
Maarja külaskäigu oma sugulase Eliisabeti juurde ja toon esile neli
soovitust ning ettepanekut. Aidaku meid Jumal paremini vastata Tema
kutsele ja armule selle algava Usuaasta jooksul.
1. „Neil päevil asus Maarja teele ja
ruttas mäestikku Juuda linna ja tuli Sakariase kotta ning teretas
Eliisabetti. Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps
hüppas tema ihus“ (Lk 1:39-41). Jumal räägib meile Pühakirja kaudu.
Laps, tulevane Ristija Johannes, hüppab oma ema ihus, sest Jeesus on
lähedal. Eliisabet kuulis Maarja sõnu, aga laps hüppas sest ta tundis
Jeesuse lähedust. See kirjakoht aitab meid paremini mõista Püha Isa, kui
ta soovib, et iga katoliiklane avastaks uuesti oma usu põhisisu algaval
Usuaastal. Põhiline meie usus, see milles seisneb meie usk on Kristus
ise, Kristuse lähedus inimesele. See mis paneb Ristija Johannese rõõmust
hüppama ei ole sõnad või tuleviku lootus, vaid Kristuse lähedus.
Väsimatult igaüks meist peab tagasi tulema selle põhitõe juurde. Olla
kristlane, olla katoliiklane, tähendab avastada Kristuse lähedust
igapäevases elus - otsida Kristust, kohtuda Temaga. Siis usk muutub
rõõmuks, muidu ta jääb kuivaks või pool surnuks. Katoliiklase
„identiteet“ ei saa olla midagi muud kui pidev Kristuse läheduse
tundmine.
Armsad vennad ja õed selline on Usuaasta tõeline „saladus“,
et me otsiksime rohkem lähedust elava Kristusega. Meil on selleks kaks
suurt vahendit: palve ja sakramendid, eriti Armulaua ja pihisakrament.
Toetugem rohkem nende vahenditele, et jõuda suurema intiimsuseni
Jeesusega.
2. Jeesuse läheduse tõttu, Eliisabet
väljendab oma usku „Õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis
Issand talle on kõnelnud“ (Lk 1:45). Samuti Kirik kutsub meid nüüd
sügavamini avastama oma usku. Paavst Benedictus XVI soovitab erilist
tähelepanu pöörata kahele dokumendile, mille kaudu Kiriku Õpetusamet
väljendab ennast: Vatikani II Kirikukogu dokumendid ja Katoliku Kiriku
Kateksimus. Mul on hea meel, et nende dokumentide eestikeelsed
versioonid peaksid olema lähiajal kättesaadavad Katoliku kiriku kodulehe
kaudu. Nad on juba olemas paljudes teistes keeltes. Armsad vennad ja
õed, ma soovitan teile põhjalikumalt tutvuda nende tekstide sisuga. Seda
võib teha igaüks oma kodus, aga on ka väga hea korraldada meie
kogudustes loenguid, mis tutvustaksid seda õpetust. Nagu alati, Kiriku
õpetus ei ole abstraktne õpetus, vaid on midagi, millest igaüks võib
saada hingetoitu, midagi mis valgustab meie mõistust ja soojendab meie
tahtmist, midagi mis suurendab meie armastust Kristuse ja Tema Kiriku
vastu.
Ja isegi kui me oleme juba ammu kiriku liikmed, võiksime ka
osaleda katehheesi loengutel, mida erinevad Eestimaa kogudused pakkuvad.
Mida rohkem me tunneme Jumalat, seda rohkem me suudame Teda armastada.
3. Ma ei saa jätta mainimata, et
Usuaasta on ideaalseks ettevalmistuseks Eestimaa Neitsi Maarjale
pühendamise 800. aastapäeva tähistamisele 2015. aastal. Jumalik
ettehooldus on tahtnud, et sõna Maarjamaa, „Terra Mariana“, hõlmaks
suurt tähtsust Eesti ajaloos, kultuuris, keeles ja eelkõige eestlaste
südames. See on eriline and ja kingitus, mille eest meie peame Jumalat
tänama. Meie jaoks „Terra Mariana„ tähistamine ei ole peamiselt
kultuuriline või ajalooline mälestus. See vajadus austada Jumala Ema
Terra Mariana tähistamise kaudu, mis viib meid taas Luuka Evangeeliumi
juurde kui Maarja ennustab „nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik
sugupõlved“ (Lk 1:48). Milline põlvkond oleksime kui unustaksime, et
meil on meeldiv ja rõõmus kohustus Maarja „õndsaks kiita“? Armsad vennad
ja õed, igaüks meist võiks juba praegu valmistuda ja mõelda, et kuidas
väärikalt tähistada Terra Mariana 800. aastapäeva. Tõenäoliselt riigi
poolt ja kindlasti katoliku kiriku ning teiste kristlaste poolt tuleb
erinevaid initsiatiive ja üritusi. Kõige tähtsamad on aga need
initsiatiivid, väiksed või suured, mis sünnivad meie armastusest või
loomingulisusest ja näitavad Maarja olulisust Eesti ühiskonnas ja
eestlaste hinges.
4. Maarja toob meile Kristust, nagu ta
on Kristust toonud Ristija Johannesele. Johannes hüppas rõõmust, aga
tema vastus ei piirdunud ainult selle hüppamisega, vaid ta pühendas
seejärel kogu oma elu selle rõõmu jagamisele: „Hüüdja hääl on kõrbes:
Valmistage Issandale tee“ (Mk 1:3). Usk Kristusesse on meile väga
kallis, võib-olla kõige kallim meie elus. On täiesti loomulik, et me
tahaksime seda jagada nende inimestega, keda me armastame ja kes elavad
meie ümber, meie sugulaste, sõprade, kolleegidega.
Armsad vennad ja
õed, me elame väga sekulariseerunud ühiskonnas, mõned ütlevad isegi
kõige sekulariseeritumas Euroopas. Õnneks, ainult Jumal näeb seda, mis
on inimese südames, mis ei peegeldu statistikas. Meie jaoks Usuaasta
tähendab kindlasti paluda Jumalat kogu südamest, et Tema avaks
usuväravaid ja annaks hulgaliselt oma armu lugematutele inimestele
Eestimaal, kes Teda veel ei tunne. Usk on üleloomulik voorus, mida tuleb
eelkõige Jumalalt paluda. Jumal kutsub meid olema Tema abilised, looma
tingimusi inimeste hinges, et nad oleksid rohkem avatud Tema armule.
Just Maarja külaskäik on olnud Ristija Johannese kutsumuse algus.
Pidagem seda meeles, armsad vennad ja õed, kui me kutsume oma sõpru või
tuttavaid Missale, loengutele või katehheesi loengutele. Ärgem kartkem
tunnistada oma usku, nagu on seda tunnistanud meie eelkäijad, vahel oma
vere hinna eest. Meie ühiskond ei soosi eriti avameelsust ja isiklikku
tunnistust, eriti kui see puudutab usku, aga see ei tohi meid hirmutada.
Armsad vennad ja õed, sellised on mõned
konkreetsed ja lihtsad soovitused, mis võivad meid aidata paremini
alustada ja elada Usuaastat. Kindlasti Püha Vaim näitab meile veel palju
muid võimalusi, nii isikliku elu kui ka koguduse elu tasandil. Peaasi,
et see Usuaasta tähendaks meie jaoks uut algust, uut arengut meie
kristlikus elus. Samuti uut armu, sest oleme veendunud, et Jumal, Püha
Neitsi Maarja eestkostel, tahab meile ja Eesti Katoliku Kirikule palju
armusid saata Usuaasta jooksul, sest Jumal ei pane kunagi ülesandeid
inimese õlgade peale, ilma, et Ta annaks talle armu neid ülesandeid
täita.
Püha Neitsi Maarja, Maarjamaa Ema, palu meie eest !
+ Piiskop Philippe Jourdan
Pertusa titulaarpiiskop
Eesti Apostellik Administraator